Rõhttigudega segamine
Üks ühepoolne rõhttigu punkri põhjas ja kaks ühepoolset rõhttigu punkri äärtes. Punkri põhjas olev tigu toob segatava materjali tagant ette, kust see vastu punkri seina üles liigub. Materjal koguneb, kuni see jõuab ülemiste tigudeni, mis hakkavad seda vastassuunas tagasi tooma. Ülemiste tigude pikkus on ca 1/3 punkri pikkusest. Edasi vajub materjal alla raskusjõu mõjul ja toimubki segamine. Sellise tigude asetusega segisti puuduseks on vähese kuivainesisaldusega silost pasta tekkimise võimalus kuna materjal surutakse vastu punkri esiseina tugevasti kokku. Tähtis on siin söödaosiste õige sisselaadimise järjekord.
1. video. Teie avatavas videos on veduktraktoriga seade. Üks ühepoolne rõhtne labatigu punkri põhjas ja kaks pidevkeermega rõhttigu kõrgemal. Labateo harjale on kinnitatud sälkteritusega ketasnoad. Söötade laadimine nii laadimisseadise kui lauplaaduriga. Kui hea on töötajal silolaadimise ajal jälgida freesi tööd? Sööda väljalaadimiseks on lintkonveier. http://www.storti.com/eng/scheda-husky.php |
Kaks kahepoolset rõhttigu söödajaotursegisti punkri põhjas toovad segamisel söödakomponendid punkri otstest keskele. Materjal kuhjub ja vajub lõpuks raskusjõu mõjul alla tagasi. Protsess kordub ja toimubki segamine. Kogu segatava materjali võib korraga sisse laadida, kuid sel juhul võib pikkade söödaosiste puhul esineda üle ääre varisemist. Võimalik on ka kahe nn. suletud ringi teke segamisel ja väikeste söödaosiste kasutamisel tuleks need sisselaadida punkri keskelt.
Nelja rõhtteoga söödajaotursegisti puhul asuvad kaks kahepoolset pidevrõhttigu punkri põhjas ja kaks ühepoolset pidevrõhttigu punkri ülaosas. Põhjas asuvad kahepoolsed teod toovad materjali ette. Kahepoolsed teod ei lase materjali vastu punkri esiseina kokku suruda. Punkri ülaosas asuvad ühepoolsed pidevrõhtteod viivad materjali alumistele tigudele vastassuunas. Ülemiste tigude keere lõpeb enne punkri seina ja materjal langeb alla. Toimub segamine. Sellise lahenduse korral on punkri mahtu hästi kasutatud.