Söötade segamine tigudega
Tigu on söödajaotursegistites kõige enamkasutatavam tööseadis kuna nendega segamine on kiire ja efektiivne. Söödakomponendid surutakse läbi söödamassi, kus söödaosakeste liikumine massis sõltub ka segamisseadise kujust ja asetusest.
Segamisteod liigitatakse:
- asetuse järgi punkris - rõht- ja püstteod,
- keerme suuna järgi - ühe- ja kahepoolne keere,
- keerme kuju järgi - pidev-, sälk- ja labateod.
Tigude asetusest sõltub ka punkri kasulik maht. Ühepoolse rõhtteo puhul on kasulik maht tõenäoliselt suurem, kuna materjali surutakse vastu punkri otsaseina ja söödamassi tihedus on suurem ning sööda muljumine aktiivsem.
Püstteo puhul on punkri kasulik maht väiksem kuna sööda kokkusurumine on vähene, samas hoitakse sööta rohkem.
Ühepoolse suunaga tigu on kasutusel nii rõht-, kui püstteoga söödajaotursegistites. Kahepoolne tigu on kasutusel ainult rõhtteoga söödajaotursegistites. Keerme suund muutub vastupidiseks tavaliselt kas teo keskelt või enne otsaseina. Kahepoolse teo puhul on sööda kokkusurumine vastu punkri otsaseina praktiliselt välistatud.
Teo keerme kujust oleneb söötade segamine ja nende liikumine punkris. Pidevtigu transpordib sööta kiirelt, kuid liikuvas söödamassis on osakestevaheline liikumine vähene. Sälkteo keermes olevad sälgud toimivad söödamassis nugadena ja võimaldavad söödal ka edasi-tagasi liikuda.
Segamisteod liigitatakse:
- asetuse järgi punkris - rõht- ja püstteod,
- keerme suuna järgi - ühe- ja kahepoolne keere,
- keerme kuju järgi - pidev-, sälk- ja labateod.
Tigude asetusest sõltub ka punkri kasulik maht. Ühepoolse rõhtteo puhul on kasulik maht tõenäoliselt suurem, kuna materjali surutakse vastu punkri otsaseina ja söödamassi tihedus on suurem ning sööda muljumine aktiivsem.
Püstteo puhul on punkri kasulik maht väiksem kuna sööda kokkusurumine on vähene, samas hoitakse sööta rohkem.
Ühepoolse suunaga tigu on kasutusel nii rõht-, kui püstteoga söödajaotursegistites. Kahepoolne tigu on kasutusel ainult rõhtteoga söödajaotursegistites. Keerme suund muutub vastupidiseks tavaliselt kas teo keskelt või enne otsaseina. Kahepoolse teo puhul on sööda kokkusurumine vastu punkri otsaseina praktiliselt välistatud.
Teo keerme kujust oleneb söötade segamine ja nende liikumine punkris. Pidevtigu transpordib sööta kiirelt, kuid liikuvas söödamassis on osakestevaheline liikumine vähene. Sälkteo keermes olevad sälgud toimivad söödamassis nugadena ja võimaldavad söödal ka edasi-tagasi liikuda.